Giedrė Bagdonienė – Grite puhtusekspert ja tõhusa koristamise konsultant – märgib, et kui me tunneme, et kodu igapäevane koristamine muutub üha raskemaks ja millegi leidmiseks kulub üha rohkem aega ja jõudu, siis tähendab see, et võimalikult ruttu tuleks ette võtta üks suurpuhastus.
Tema sõnul tuleks suurpuhastust, mille käigus vaadatakse põhjalikult üle kõik kodus olevad asjad, teha kaks korda aastas. Parim aeg selleks on hooaegade vahetumisel – sügisel ja kevadel.
Millest alustada?
Ütleb ju juba vanasõnagi, et hommikune töö on kuld, õhtune – muld, niisiis tuleks kõige raskemad tööd planeerida päeva algusesse, siis läheb ka ülejäänud koristamine sujuvamalt. Kodu korrastamisel pole kõige raskemad ja ajanõudlikumad tööd seotud mitte koristamise ja puhastamise, vaid asjade sorteerimisega.
„Oleme asjadega emotsionaalselt seotud, seepärast on neist raske loobuda. Teisest küljest aga on elu ülearuseid asju täis tuubitud kodus rõhuv nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt. Paljude asjade seas tunneme väsimust, apaatsust ja laiskust ning tahame vaid diivanil istuda ja aega surnuks lüüa,“ ütleb G. Bagdonienė.
Niisiis tuleks suurpuhastust alustada just kodu neist ruumidest, tubadest, kappidest ja riiulitest, kus on kõige suurem asjade uputus ja neid on nii palju, et te ei tea isegi, kui palju täpselt ja missuguseid just. Pea kõigist kodudest leiame „musta kasti“ või sahtli, kuhu pannakse kõik see, mis mujale ei mahu või ei kuulu.
Meile kallid ja tähtsad asjad, nagu näiteks lapsepõlve reliikviad, päritud või vanad, kuid armastatud rõivad ja teised kvaliteetsed, kuid hetkel vähe kasutust leidvad asjad võib vaakumkottidesse pakkida, ruumisäästlikkesse kastidesse panna ja arhiividokumentide kombel märgistada. Nii on need korras ja kaitstud, ning vajaduse korral kergesti leitavad.
Ülejäänud asjad, mida vaja ei lähe, mida ei kasutata ja mis meid ei rõõmusta, soovitab G. Bagdonienė ära visata, anda või kinkida, või siis maha müüa neile, kellel neid vaja on. Nimekirja, kuhu mittevajalikud asjad ära anda, leiab siit: http://www.mesvalom.lt/tvarkau-atsakingai/
„Kui asju sorteerides on teil raske otsustada, mis alles jätta ja mis ära visata, paluge lähedaste sõprade abi – kõrvaline isik saab asjade seisundit ja kvaliteeti erapooletumalt hinnata ning anda nõu, mida nendega edasi teha,“ lisab spetsialist, kes jagab koristusnõuandeid ka oma raamatus „Tvarkos maniakės išpažintis“ („Korramaniaki pihtimus“).
Igapäevased reeglid
Olles paljudest mittevajalikest asjadest loobunud ja selle, mida te igapäevaselt ei kasuta, ära sorteerinud, näete, et kodu oleks äkki justnagu ruumikamaks ja õhurikkamaks muutunud ning seal on märksa meeldivam olla.
„Kui säilitate asjade osas igapäevast askeesi, tuleb suurpuhastust teha üha harvemini. Selleks peab vaid mõned tegevused igapäevaseks, tavaliseks, märkamatuks ja rutiinseks harjumuseks muutma,“ väidab Grite puhtusekspert.
- Alustage igapäevast koristamist asjadest: pange need oma kohale ning alles seejärel hakake tolmu pühkima ja imema.
- Vähendage asjade hulka. Kui koristades mõne asja kohta mõtlete: „Milleks seda vaja on?“, „Kas ma seda veel kasutama hakkan?“, siis lihtsalt visake, kinkige või andke see ära, sest teil pole seda vaja. Lubage endale, et jätate alles vaid need asjad, mis on vajalikud, kasutatavad ja mis väga meeldivad.
- Leidke asjadele oma kodu mugavates ja kinnistes panipaikades (kappides, sahtlites, kastides) alatine koht.
- Vabastage pinnad (lauad, kapi- ja kummutipealsed, põrandad) asjade alt. Kui asjade „elu“ erinevatel horisontaalpindadel kontrolli alla saate, näeb teie kodu välja korralik ja ruumikas ning asjade korrastamine nõuab vaid mõniteist minutit.
- Õppige koristama kiiresti ja tõhusalt. Määrake kindlaks aeg, mille jooksul tuleb kõik tööd ära teha ning ärge seda ületage. Igapäevasele koristamisele soovitatakse kulutada kuni 15 minutit.